97.päev

Tereee mu kallid sôbrad!

Olen juba ammu pidanud kirjutama midagi uut, aga pole aega olnud ja vahepeal oli nett ka kadunud...

Eelmine reede.

Ei saanud üldse öösel magada, sest väljas oli mega mega mega torm. Selline tuul, et mul oli vahepeal tunne, et tuul puhub aknad sisse ja katuse pealt ära. Väga nôme. Mulle ei meeldi üldsegi torm.
Päeval läksin Kvadrati- suur sopingusenter. Mul oli vaja sügisjalatseid, selliseid natuke viisakamaid, et saaks pühapäeval kirikusse ristimisele minna. Otsisin ja otsisin ja üldse ei leidnud. Aga ma olin sundseisus- pidin leidma. Nii ma siis ostsin ühed, päris normaalsed tundusid, aga nagu ikka alguses ei meeldinud. Nüüd juba veits meeldivad;) Aga raske lugu oli nende leidmisega, sest tahtsin hästi pisikese kontsaga, aga siin on moes kôrged kontsad ja våaga raske oli leida, mida ma tahan. Kôrgete kontsadega just mäest alla ei kônni omal jalal:D
Otsisin teksasi kaa ja kotti. ûhed teksad leidsin, aga polnud minu suurust, seega ei leidnud kaa. Ja kotti ei leidnud, nagu tavaliselt. Ma vist olen liiga nôudlik sellist asjade suhtes.
Aga ostsin omale hoopis sellise väikse raha koti, see näeb välja nagu lihtsalt mingi lukuga julla, aga tegelt saan sinna oma pangakaardi panna ja raha ja lihtsalt taskusse turgata. Väga nutikas.
Ja kui mina jôudsin koju oma sügissaabastega, siis hakkas lund sadama. Kaif eks, täpne ajastus, Anni! Aga ônneks vôi kahjuks tuli hästi vähe lund. Seega enam pole midagi, ainult külmunud maa. Tahaks küll juba lund, niiiiii tahaks. Aga talvesaapad on mul ônneks olemas.
Päeva nael oli see, et Johann kukkus lasteaias nii, et tal oli suu nii seest kui väljast katki. Nina alt oli väga paistes ja ta nuttis TERVE ôhtu. Ta ei saanud midagi süüa ega juua jne jne. Oii see oli jube. Astrid pidi muidu nädalavahetuseks Oslosse sôitma ja ma pidin temaga kahekesi kodus olema, aga ônneks ta tühistas kôik lennud. Ja terve nädalavahetus oli ta selline abitu ja kurb oli vaadata. ônneks püahpäeva ôhtuks läks paistetus ära ja praeguseks on juba edukalt paranenud.

Ja muidugi koba nagu ma olen eks juhtus minuga sel päeval veel üks "huvitav" lugu. Pidin mina tegema kaks piruka moodi asja, selline mitme kihiline, selleks ristimisepäevaks. Tegin siis ja muidugi unustasin ma panna sinna maitseaineid, täiesti tarkpea ju. Kui esimene pirukas ahjus oli, tuli mul meelde. ûritasin neid siis sinna lisada ja aeglaselt ja ettevaatlikult segasin seda värki seal. Oi ma pôdesin mitu päeva pärast, et huvitav mis maitsega on... Aga ônneks oli kôik väga hea!

Eelmine laupäev.

Tegin omale kartulisalatit! Mmmm... niii hea oli. Oiiii kui hea;D
Ja siis ma passisin kodus, ei teagi mis huvitavat tegin.

Eelmine pühapäev.

Kristiani ristimisepäev. Pool 8 hommikul tuli Johann mind äratama, sest ta vihastas ema peale. Pool 8 pühapäeval!!! Minu "vaba" päev. Passis mu toas diivani peal, ma üritasin edasi magada veits. Ja siis mul torkas môte pähe, et mul on ju videomakk toas, tôin alt mingi video ja ta vahtis seda mitu tundi, seega sain mingi 15 minutit edasi magada. Loodan, et seda nüüd iga nädalavahetus juthuma ei hakka, muidu ma annan küll otsad.
Ja enne kirikusse minekut läksin alla keldrisse pesu kuivatisse panema. Pean selleks ôuest läbi minema. Ja meil on seal kivitrepp ja ülla ülla mul oli kiire eks ja trepi peal oli jää. Ja ma panin ilgelt tokki. Lendasin mitu astet allapoole kohe. Jubee... Ajasin kuidagi omale kargud alla, kuigi kartsin küll, et äkki on midagi puruks, aga näe, vist on terved. Jube valus oli. Tegelikult kaa.
Kui ma lôpuks tuppa jôudsin vaatasin oma jalga, oh imet- terve jalg on lôhki. Nahk maas ja sinine, ja just täpselt kondi pealt. Pôlv on ka valus, aga sinine pole. Pôlve ei saa mahagi panna vôi kuhui toedata. ônnelik mina!
Läksime siis Stavangeri toomkirikusse. Jumalateenistus oli nagu meilgi, aga noh norra keeles eks. Muidu oli kôik sama.
Peale ristimist läksime vanavanemate juurde ja seal oli tohutu söömaaeg. Megalt süüa. aga väga hea söök oli kaa.
Ja hiljem oli 4 torti. Vanaema tegi need kôik. Ma maistesin kahte. Tulin sealt ära, siis olin nagu ôhupall.

Eelmine esmaspäev.

Astrid oli Johanniga kodus, sest ta ei tahtnud teda veel lasteaeda saata. Ma tegin oma toimetused ära ja läksin linna. Mul oli ju teksasi ja kotti vaja. Saatsin Kristinile ka sônumi- ta on Astridi venna naine. Et saaks linnas kokku, neil väga armas laps kaa.
Ma siis kondasin algul mööda poode üksinda. Jälle ei leidnud midagi. Tüüpiline mina- viimasest poest kôik asjad. Omad teavad;)
Saime siis kokku ja istusime kohvikus ja rääkisime juttu. Nii mônus oli... tôesti:)
Käisime veel paaris poes ja ma leidsin omale koti. Algul otsisin musta, aga ma ei leidnud. Siis leidsin sellise hästi vinget värvi, ja kuju ja suurus oli ka sobiv. Aga kahtlesin, et äkki see ei sobi mu saabastega vôi nii... Aga Kristin ütles, et on küll normaalne osta ära. Ja nii ma siis ostsin. Ja siiani olen rahul. Käisime veel minu kodu lähedal poes- seal oli paar riidepoodi kaa ja siis ma leidsin sealt omale teksad, ta soovitas jälle. Ma ütlen, üksi ei tasu ikka poodi minna, kui midagi vaja on. Seega on mul olemas nii teksad, kott kui saapad. :)

Eelmine teisipäev.

Olin Johanniga terve päev kodus. Appiii, ta lihtsalt sôi mind. Anni, tule siia. Anni, tule mängi minuga. Anni, too mulle seda teist ja kolmandat. Appiiiiiiii.
ôpetasin talle, et kui talle keegi annab midagi, siis ta peab aitäh ütlema ja kui tema annab kellegile, siis palun. Tol päeval asi töötas, aga pärast seda pole küll kuulnud, et need sônad tema sônaraamatus oleks.
Olin kuni 6-ni temaga, siis Astrid pidi tennisetrenni minema ja ta orgunnis Johanni vanaema juurde. Päris poiss tahtis minna ju, tema tahab Anniga olla. Lôpuks ta siis seal pool tunnikest oli. Ja nii kui koju tuli, küsis jälle kus Anni on. Ja sörkis mu sabas jälle mingi tund aega. Tahtis isegi mu toas telekat vaadata, aga ma ei lasknud. Nii asjad ikka ei käi, minu tuba on minu maailm.

Kolmapäev.

Eneseäralöömisepäev! Hommikul jätsin oma väikese sôrme sahtli vahele. Päris valus ju.
Siis lôin mikrolaineahjuukse kinni nii, et mul jäi omal käsi sinna vahele. Siis ma lôin pôlve vastu seina ära, ma ei tea kuidas ärge küsige. Ja kôige tipuks läks mul Johannile süüa tehes ühe näpu küüs tagurpidi nii, et küüne alt on verine ja jube valus. Ma olen niiiiiiiiii tubli! Aga see komme on mul juba ammu olnud, et ma end igale poole ära löön. Emme ikka ütleb mulle, et sa kukud oma kondid üks kord oma kodus pooleks. ;D Aga noh ma ei tea, miks need mulle alati ette jäävad...
ôhtul läksin kursusele. Ja nii naljakas, nägin tänaval ühte eesti tüdrukut. Stavangeris on väga imelik tänaval eesti keeles rääkida. Muidugi napsas mu eesti keele hulka ka inglise keelne väljend "and something like that", alati kui midagi seletan, siis hiljem panen tähele, et ütlesin inglise keelse väljendi. Appi kui nôme.

okei lôpetan selleks korraks :)

Olge tublid! Tsaukii