teisipäev, 30. oktoober 2007
pühapäev, 28. oktoober 2007
hellôu, hellôu!
Palju aega möödas kui siia midagi kirjutasin. Pole viitsimist olnud. Laiskus ajab labidaga taga.
Eile oli siis laupäev. Laupäeval peab ju midagi tegema. Ja nii me siis otsustasime Levkega minna Martini juurde. Tal on uus korter kesklinnas ja super vaade on ja väga väga hea koha peal.
Vôtsin kaks siidrit ka oma vana tallinna jälle kaasa. See vana tallinn ei tahtnud kuidagi otsa saada, kui me seda Levkega ainult kahekesi jôime, seekord siis vôtsime ja andsime Martinile ka mekkida. Algul passisime seal niisama, jutt hakkas kohe jooksma ja joogid läksid jookide järel. Vana tallinn oli viiman, aga pani kôige suurema pôntsu. Naersime ja rääkisime ja lôôpisime ja väga väga lahe oli. Nad mônitasid eesti keele ô-tähte, sest nende arust on see nii naljakas, ei saksas ega sotis pole sellist tähte ju. ôigemini kusagil maailmas pole. Levke ütles, et see kôlab nagu öakk vôi noh ÔÔ, nagu midagi rôvedat. ;D Ja üldsegi nad mônistasid mind mu keele pärast, et eesti keel on nii raske jne. Ja aurtasime erinevate kultuuride ja keelte iseärasusi. Ja muidugi tuli kône alla ka minu kiiresti rääkimine. Ma teadsin, et eesti keeles ma räägin kiiresti ja vahel eestlased ütlevad, et kuule pea hoogu. Aga et ma inglise keeles ka juba suudan kiiresti rääkida?! see oli üllatus. Nad mônitasid, et ma räägin nii kiiresti, et midagi aru ei saa. Aga vôin teile öelda, sotlase inglise keelest on küll raske aru saada. Ma pidin talle ka vahepeal meelde tuletama, et ta veidi aeglasemalt vôtaks. Esimene lause oli aeglane ja edasi läks samamoodi. Vahepeal ma lihtsalt ütlesin jaa jaa vôi nii:P
Ja muidugi nägime me ka soti kilti. Sest igal sotlasel on kaasas kilt. Päris kift! Aga noh selga ta seda muidugi ei pannud. Ja siis ma häkkisin natuke Martini arvutis, nad kumbki ei osanud seal midagi teha ja siis ma natuke oskasin. Aga päris lôpppunkti ma ka ei osanud asja ajada. Järgmine kord kaine peaga peame edasi vaatama. ;P
Kell pool 2 öösel môtlesime, et lähme klubisse. Kôndisime jala eiteakuhupoole. Me ei teadnud, kus see klubi on. Ja siis vôtsime takso, ja tuli välja, et se klubi oli meist umbes 50 meetri kaugusel. Ja nii naljakas oli, me vôtsime selle jaoks takso. Ja maksime mingi üle saja raha. Lollid. Ja muidugi oli klubi 20+, aga mina, noor nagu ma olen. Nad ei tahtnud mind algul sisse lasta, aga lôpuks lihtsalt ütles, et mine sisse. Vähe ônnelik ei olnud ju. Ja sakslane ja sotlane tegid ôlled... tubli eestlasena ma ôlut ei joo. Muusika oli selline väga rokilik. Kôik rokkarid olid seal. Nii naljakas, me olime natuke nagu vales kohas. Aga vahet pole. Ja siis Levke ja Martin üritasid mulle mingit mängu seletada, mida kôik pidid teadma ja millest mina kuulnud polnud. Muidugi sain mônituse osaliseks jälle. Aga mingi jube imelik mäng, nii et ma ei saanud üldsegi selle pointile pihta. âkki teine kord seletavad kaine peaga kaa seda mulle! :D Ja öösel pidi ju kella keerama tagasi. Ja me ei teadnud, kuidas on lood bussidega, et kas nad sôidavad vana aja järgi vôi uue. Ja siis me pidime mingi peale 3 bussi vôtma, et koju sôita. Igaüks oma suunas. Kella 4 paiku olin juba oma voodis. ôhtu oli väga super.
Tâna magasin kaua. Vôi noh uue kella järgi ärkasin tegelikult pool 11, vara ju...
Ja siis me läksime Astridi ôele külla ja pärast läksime ta venna uut maja vaatama. Ja ühseônaga tegus päev. Aga mis kôige parem, et mul ei ole üldsegi pohmakat. Mitte üldse. Teised vaevlevad kodus! ;D heheee.
Homme pean minema tuberkuloosiproovi tegema. Ja kopsuröntgeni. Nii nôme! Ma ei taha minna, ja see on veel hommikul kell 8.10 kaa. Nii vara ju;O
Astridi ôde täna rääkis, et kui ta käis kevadel eestis, siis talle jäi eestlastest mulje, kui väga külmadest ja mittenaeratavatest inimestest. Et nt kui siin tänava peal kônnid ja lihtsalt naeratad, siis inimesed naeratavad vastu ja kôik on nii sôbralikud. Aga ta ütles, et eestis tal tänaval küll keegi vastu ei naeratanud. Aga ta ütles, et imelik, sest mina küll kogu aeg naeratan ja naeran. Ja ma ei osanudki talle pôhjust anda, miks eesti inimesed on sellised mossis ja turris kogu aeg. Ja poodides üldsegi inglise keelt ei räägitud eriti ja abi ta ei saanudki. Siin kôik inimesed räägivad inglise keelt, väga üllatav. Tegelikult ju eestis ôpitakse ka inglise keelt palju, aga ei räägita ikka nii palju. Kurb oli kuulda sellist asja. Huvitav kas eesti inimesed ongi külmad ja kinnised?
Aga ta ütles, et tallinna vana linn oli väga väga ilus. Aga silma riivas see, et ehitatakse uusi maju, aga samas on paljud vanad majad korda tegemata. Siin näiteks suuri pilvelôhkujaid polegi, ka korterelamuid pôhimôtteliselt pole. Ainult eramajad. Ja enamus on vanadest majadest tehtud. See poliitika värk on siin ikka teistmoodi. Ja rôhku pannakse teistele asjadele. Kui Tallinnas tahetakse näidata suuri ja ilusaid uusi hooneid, siis siin rôhutatakse ilusat, aga mis on saadud vanast...
Arutasime norra erinevaid dialekte kaa. Nii naljakas on, kuidas nad räägivad nii erinevalt. Aga siiski saavad kôik üksteisest aru. ûhe piirkonna omad pôristavad r-i, teised ütlevad nagu eestlased jne. Ja üldsegi kuidas nad sônalôppe ütlevad ja osasi häälikuid hääldavad, täiesti erinev! Isegi kirjutavad erinevalt môndasi asju. Sest Norras on kaks kirjakeelt, ny norsk ja bokmål. Osades piirkondades on ôpitu ühte, teistes teist. Veider veidi. Ja neid inimesi kuulates, saab kohe aru, et pole siit, Stavangerist! :)
Oma hoolealusest nii palju, et ta on minuga täiesti ära harjunud. Küsib kogu aeg minu järele, kui mind silmapiiril pole. Ja tahab minuga kogu aeg mängida ja on rahul. Ei küsi ema järele jne. Kui ma teda lasteaeda viin, siis saan isegi kalli. Ja enne magamaminekut kaa. :) Väga armas!
Aga okei, polegi vist praegu rohkem midagi öelda.
Ha det bra!
Palju aega möödas kui siia midagi kirjutasin. Pole viitsimist olnud. Laiskus ajab labidaga taga.
Eile oli siis laupäev. Laupäeval peab ju midagi tegema. Ja nii me siis otsustasime Levkega minna Martini juurde. Tal on uus korter kesklinnas ja super vaade on ja väga väga hea koha peal.
Vôtsin kaks siidrit ka oma vana tallinna jälle kaasa. See vana tallinn ei tahtnud kuidagi otsa saada, kui me seda Levkega ainult kahekesi jôime, seekord siis vôtsime ja andsime Martinile ka mekkida. Algul passisime seal niisama, jutt hakkas kohe jooksma ja joogid läksid jookide järel. Vana tallinn oli viiman, aga pani kôige suurema pôntsu. Naersime ja rääkisime ja lôôpisime ja väga väga lahe oli. Nad mônitasid eesti keele ô-tähte, sest nende arust on see nii naljakas, ei saksas ega sotis pole sellist tähte ju. ôigemini kusagil maailmas pole. Levke ütles, et see kôlab nagu öakk vôi noh ÔÔ, nagu midagi rôvedat. ;D Ja üldsegi nad mônistasid mind mu keele pärast, et eesti keel on nii raske jne. Ja aurtasime erinevate kultuuride ja keelte iseärasusi. Ja muidugi tuli kône alla ka minu kiiresti rääkimine. Ma teadsin, et eesti keeles ma räägin kiiresti ja vahel eestlased ütlevad, et kuule pea hoogu. Aga et ma inglise keeles ka juba suudan kiiresti rääkida?! see oli üllatus. Nad mônitasid, et ma räägin nii kiiresti, et midagi aru ei saa. Aga vôin teile öelda, sotlase inglise keelest on küll raske aru saada. Ma pidin talle ka vahepeal meelde tuletama, et ta veidi aeglasemalt vôtaks. Esimene lause oli aeglane ja edasi läks samamoodi. Vahepeal ma lihtsalt ütlesin jaa jaa vôi nii:P
Ja muidugi nägime me ka soti kilti. Sest igal sotlasel on kaasas kilt. Päris kift! Aga noh selga ta seda muidugi ei pannud. Ja siis ma häkkisin natuke Martini arvutis, nad kumbki ei osanud seal midagi teha ja siis ma natuke oskasin. Aga päris lôpppunkti ma ka ei osanud asja ajada. Järgmine kord kaine peaga peame edasi vaatama. ;P
Kell pool 2 öösel môtlesime, et lähme klubisse. Kôndisime jala eiteakuhupoole. Me ei teadnud, kus see klubi on. Ja siis vôtsime takso, ja tuli välja, et se klubi oli meist umbes 50 meetri kaugusel. Ja nii naljakas oli, me vôtsime selle jaoks takso. Ja maksime mingi üle saja raha. Lollid. Ja muidugi oli klubi 20+, aga mina, noor nagu ma olen. Nad ei tahtnud mind algul sisse lasta, aga lôpuks lihtsalt ütles, et mine sisse. Vähe ônnelik ei olnud ju. Ja sakslane ja sotlane tegid ôlled... tubli eestlasena ma ôlut ei joo. Muusika oli selline väga rokilik. Kôik rokkarid olid seal. Nii naljakas, me olime natuke nagu vales kohas. Aga vahet pole. Ja siis Levke ja Martin üritasid mulle mingit mängu seletada, mida kôik pidid teadma ja millest mina kuulnud polnud. Muidugi sain mônituse osaliseks jälle. Aga mingi jube imelik mäng, nii et ma ei saanud üldsegi selle pointile pihta. âkki teine kord seletavad kaine peaga kaa seda mulle! :D Ja öösel pidi ju kella keerama tagasi. Ja me ei teadnud, kuidas on lood bussidega, et kas nad sôidavad vana aja järgi vôi uue. Ja siis me pidime mingi peale 3 bussi vôtma, et koju sôita. Igaüks oma suunas. Kella 4 paiku olin juba oma voodis. ôhtu oli väga super.
Tâna magasin kaua. Vôi noh uue kella järgi ärkasin tegelikult pool 11, vara ju...
Ja siis me läksime Astridi ôele külla ja pärast läksime ta venna uut maja vaatama. Ja ühseônaga tegus päev. Aga mis kôige parem, et mul ei ole üldsegi pohmakat. Mitte üldse. Teised vaevlevad kodus! ;D heheee.
Homme pean minema tuberkuloosiproovi tegema. Ja kopsuröntgeni. Nii nôme! Ma ei taha minna, ja see on veel hommikul kell 8.10 kaa. Nii vara ju;O
Astridi ôde täna rääkis, et kui ta käis kevadel eestis, siis talle jäi eestlastest mulje, kui väga külmadest ja mittenaeratavatest inimestest. Et nt kui siin tänava peal kônnid ja lihtsalt naeratad, siis inimesed naeratavad vastu ja kôik on nii sôbralikud. Aga ta ütles, et eestis tal tänaval küll keegi vastu ei naeratanud. Aga ta ütles, et imelik, sest mina küll kogu aeg naeratan ja naeran. Ja ma ei osanudki talle pôhjust anda, miks eesti inimesed on sellised mossis ja turris kogu aeg. Ja poodides üldsegi inglise keelt ei räägitud eriti ja abi ta ei saanudki. Siin kôik inimesed räägivad inglise keelt, väga üllatav. Tegelikult ju eestis ôpitakse ka inglise keelt palju, aga ei räägita ikka nii palju. Kurb oli kuulda sellist asja. Huvitav kas eesti inimesed ongi külmad ja kinnised?
Aga ta ütles, et tallinna vana linn oli väga väga ilus. Aga silma riivas see, et ehitatakse uusi maju, aga samas on paljud vanad majad korda tegemata. Siin näiteks suuri pilvelôhkujaid polegi, ka korterelamuid pôhimôtteliselt pole. Ainult eramajad. Ja enamus on vanadest majadest tehtud. See poliitika värk on siin ikka teistmoodi. Ja rôhku pannakse teistele asjadele. Kui Tallinnas tahetakse näidata suuri ja ilusaid uusi hooneid, siis siin rôhutatakse ilusat, aga mis on saadud vanast...
Arutasime norra erinevaid dialekte kaa. Nii naljakas on, kuidas nad räägivad nii erinevalt. Aga siiski saavad kôik üksteisest aru. ûhe piirkonna omad pôristavad r-i, teised ütlevad nagu eestlased jne. Ja üldsegi kuidas nad sônalôppe ütlevad ja osasi häälikuid hääldavad, täiesti erinev! Isegi kirjutavad erinevalt môndasi asju. Sest Norras on kaks kirjakeelt, ny norsk ja bokmål. Osades piirkondades on ôpitu ühte, teistes teist. Veider veidi. Ja neid inimesi kuulates, saab kohe aru, et pole siit, Stavangerist! :)
Oma hoolealusest nii palju, et ta on minuga täiesti ära harjunud. Küsib kogu aeg minu järele, kui mind silmapiiril pole. Ja tahab minuga kogu aeg mängida ja on rahul. Ei küsi ema järele jne. Kui ma teda lasteaeda viin, siis saan isegi kalli. Ja enne magamaminekut kaa. :) Väga armas!
Aga okei, polegi vist praegu rohkem midagi öelda.
Ha det bra!
neljapäev, 25. oktoober 2007
kolmapäev, 17. oktoober 2007
Anni. (#) sier:
aa tead
Anni. (#) sier:
tegelt ma ei räägi:D
Kadi. sier:
tegelt ei teagi
Kadi. sier:
no see oli jah hea nüüüd pead rääkima
Kadi. sier:
:P
Anni. (#) sier:
ei :D ma kirjutan
Kadi. sier:
mhh...ise tead :P
Kadi. sier:
mille riskid
Kadi. sier:
:D
Anni. (#) sier:
millega siis?
Anni. (#) sier:
:D
Kadi. sier:
ise tead
Anni. (#) sier:
ei tea ju:D
Kadi. sier:
ütlus on selline, ära hakka siin ammuseid asju muutma :D
Kadi. sier:
tead küll
aa tead
Anni. (#) sier:
tegelt ma ei räägi:D
Kadi. sier:
tegelt ei teagi
Kadi. sier:
no see oli jah hea nüüüd pead rääkima
Kadi. sier:
:P
Anni. (#) sier:
ei :D ma kirjutan
Kadi. sier:
mhh...ise tead :P
Kadi. sier:
mille riskid
Kadi. sier:
:D
Anni. (#) sier:
millega siis?
Anni. (#) sier:
:D
Kadi. sier:
ise tead
Anni. (#) sier:
ei tea ju:D
Kadi. sier:
ütlus on selline, ära hakka siin ammuseid asju muutma :D
Kadi. sier:
tead küll
pühapäev, 14. oktoober 2007
65. päev!
Täna ärkasin esimest korda selle aja jooksul "mitteendavoodis". Olin öösel oma saksa sôbranna Levke juures. Sest käisime eile peol ja tal on täna sünnipäev, seega olin tema juures. Eile tegime siis kooki- Kaidi austraalia sokolaadikooki. Mis nägi väga jube välja, sest ma natuke lôhkusin seda. Kogemata muidugi. Ja kui Levke seda nägi pidi naerukrambid saama, sest see nägi jube välja:D Ta ütles, et see on maailma koledaim kook. Aga kui ma glasuuri ka peale panin, siis oli enam vähem okei. Aga nalja sai.
Linnas saime kahe teise saksa au pairiga kokku, nad tôid Levkele sünnipäeva kooki ja bussijaamas panime küünla pôlema ja laulsime. Osad vaatasid küll imelikult. Käisime Crazy Pianos jälle, nagu eelmine kordki. Meiega oli koos veel üks kutt, Sri Lankalt. Ta oli kunagi au pair, kujutage ette kutt ja au pair. Aga nüüd ta ôpib siin koolis. Tômmu ja lühikest kasvu oli. Aga noh, mitte ilus. AGa naljakas oli küll. Isegi klubis käis ment ja kontrollis osade dokumente, et alaealisi poleks. Minu omi ei kontrollitud. Tegime kohapeal väiksed dringid ka, mingi kôige odavam jook. Ja see oli päris rôve. Pisike pits maksis 90 eeku. Suht rôve jook oli tegelikult. Ime pole, et teistest odavam.
Eile käisin tennist ka proovimas. See on siin selle pere lemmik spordiala. Kuna Johann Martin hakkas nüüd ôppima, siis mulle ka näidati esimesi asju. Polnudki väga koba. Ise ka imestasin. Ja päris tore oli proovida. âkki ônnestub kunagi veel.
Praegu vist aitab! :)
Ha det bra!
Linnas saime kahe teise saksa au pairiga kokku, nad tôid Levkele sünnipäeva kooki ja bussijaamas panime küünla pôlema ja laulsime. Osad vaatasid küll imelikult. Käisime Crazy Pianos jälle, nagu eelmine kordki. Meiega oli koos veel üks kutt, Sri Lankalt. Ta oli kunagi au pair, kujutage ette kutt ja au pair. Aga nüüd ta ôpib siin koolis. Tômmu ja lühikest kasvu oli. Aga noh, mitte ilus. AGa naljakas oli küll. Isegi klubis käis ment ja kontrollis osade dokumente, et alaealisi poleks. Minu omi ei kontrollitud. Tegime kohapeal väiksed dringid ka, mingi kôige odavam jook. Ja see oli päris rôve. Pisike pits maksis 90 eeku. Suht rôve jook oli tegelikult. Ime pole, et teistest odavam.
Eile käisin tennist ka proovimas. See on siin selle pere lemmik spordiala. Kuna Johann Martin hakkas nüüd ôppima, siis mulle ka näidati esimesi asju. Polnudki väga koba. Ise ka imestasin. Ja päris tore oli proovida. âkki ônnestub kunagi veel.
Praegu vist aitab! :)
Ha det bra!
kolmapäev, 10. oktoober 2007
61. päev! 2 kuud siin olnud!
Uskumatu kui kiiresti ikka aeg läheb.
Täna olin pool päeva uue lapsega. See tähendab, et hoidsin vôôrast last. Mingi poole aastane vist. Aga väga rahulik ja väga armas laps oli. Sain temaga edukalt hakkama. Nii et väljakutseid siin jagub! Ja saan ennast tôestada! :)
Täna olin pool päeva uue lapsega. See tähendab, et hoidsin vôôrast last. Mingi poole aastane vist. Aga väga rahulik ja väga armas laps oli. Sain temaga edukalt hakkama. Nii et väljakutseid siin jagub! Ja saan ennast tôestada! :)
teisipäev, 9. oktoober 2007
Hüppavad saiad!
Just nii kutsus Johann Martin täna röstsaia. ûtles, et ta tahab hüppavat saia saada. Ma ükk aega môtlesin, et mis asi see on. Aga andekas igatahes! :)
esmaspäev, 8. oktoober 2007
59.päev
Täiesti müstika, et ma juba nii kaua olen siin olnud. Olen ärganud üles siin oma voodis juba 58 korda. Täiesti uskumatu! Aeg lendab nii kiiresti. Ja nädal läheb ka mega kiirelt. Esmaspäev ja siis juba jälle reede.
Laupäeval oli eestlaste pidu! "Tutipidu", appi ma ei osanud omale üldsegi riideid leida. Pole ju midagi kaasas ja kulutada ka selle peale ei tahtnud. ¨Lôpuks leidsin midagi, mitte midagi erilist, aga vähemalt midagi oli. Levke tôi mulle oma "super-hüper ägeda" koti kaa. Ta sai selle Onlyst kui püksid ostis ja see on niiii nôme kott. Vôtsin oma koera ka kaasa, mille Sille ja Kirsti mulle kinkisid enne kui siia tulin. Sôime klimbisuppi, ma polnud 2 kuud suppi söönud. Kotletid olid kaa, mm nämmi. Ja kooki ja muffeneid ja asju. Täitsa lahe pidu oli, aga osad olid labased ja tulid juba peole täisolekus, seega rikkusid natuke pidu. Ja kôik mängud olid vôistluse peale, mitte et nalja saaks. See oli nagu nôme. Aga muidu oli vist 30 ringis meid koos.
Eile, pühapäeval käisime ühte mäge vallutamas jälle. See oli siin lähedal ja mäe tipust nägi kogu seda ümbruskonda. Linna ja ookeani ja asju. Väga ilus vaade. Kuigi noh algul kui sinna tippu jôudsime, siis oli mega udu ja vihm, mitte midagi ei näinud. Aga ônneks ilm selgus veits. Ja siis oli vaade super. Te peaksite seda nägema!
Eelmisel nädalal alustasin oma uut tööd ka, käin koristamas ühes majas. Teenin nats lisaraha, sest siin kulub seda päris palju. Eriti kui välja ka minna tahan. Bussipiletid on juba nii kallid, et minesta vôi ära.
Aa, ma pole vist sellest rääkinudki, kuidas siin muidu lood on. Nagu midagi teistmoodi kui Eestis. Näiteks poes on saialôikamismasin. Ostad saia, paned sinna sisse ja siis tuleb viilutatud sai välja. Päris tuus! Ja kui ostukäru tahad, siis pead panema käru sisse 10 vôi 20 krooni, münti nagu. Siis saad käru kasutada ja kui oled lôpetanud, siis saad oma raha tagasi. Aga siin enamusel on selline mündi kujuline asi, mida saad raha asemel kasutada. Noh mitte vôltsitud vaid see vôib ka olla. Paned vôtmete külge ja hea poodi minna. Mul on ka see, kodust leidsin.
Aa ja môndades poodides on sellised ostukorvid, et nagu meil on korv näiteks. Aga sellel on rattad all ja pikk sang kaa, saad enda järgi seda vedada, mitte ei pea käe otsas tassima. Ja kui poes tahad maksta sularahas, siis tagasi saad münte näiteks sellisest masinast, mis on kassa juures. See on sularaha masin. Mitte et müüja sulle raha tagasi annab. Ta annab ainult paberraha. Kôige väiksem paberraha on 50 kroonine, ja kôige suurem münt on 20 kroonine. Seega majandus on müntides. Ja jube tüütu on neid kaasas tassida, eriti kui sul on neid mingi 100 krooni eest. Aga noh enamus maksavad siin kaardiga. Ja kaardimasin on ka teistsugune. Tômbad oma kaardi ise läbi masinast ja siis paned oma koodi. Et kaart nagu müüa kätte ei lähegi. Poes vist polegi muud imelikku. Vôi noh teistsugust.
Aa see ajab jubedalt närvi, kuidas nad ei taha autol käiku vahetada, auto karjub juba all, aga ikka mingi 3 käik. Täiesti jube. Mingi lôpuks hädapärst vist kasutavad ainult kôrgemaid käike. Jube häiriv.
JA mul on juba mingi nädal aega tohutu nohu olnud. Hääl on ka juba imelik ja kurk on kähe. Täiesti nôme! Sügiserôômud vist. ûmberringi on siin paljud tatised.
Mu saksa sôbranna Levke rääkis oma pere kohta naljakat asja. ûks päev tal pere-ema ütles, et kas sa saad järgmisel nädalal poiste järgi vaadata, et me lähme NEW YORKI(!!!) ja nad ei tahtnud(!!!!) kaasa tulla. Kujutate ette vôi??? Lihtsalt môtlesid, et nad lähevad NEW YORKI. Tibil vajus karp lahti ja mul ka kui ma seda kuulsin. Poisid lihtsalt ei tahtnud kaasa minna. Täiesti haige ju.
Aga jah, üllatusi siin jätkub.
Ega muud vist polegi praegu. ûritan varsti jälle kirjutada!
Ha det bra! :)
Anni.
Laupäeval oli eestlaste pidu! "Tutipidu", appi ma ei osanud omale üldsegi riideid leida. Pole ju midagi kaasas ja kulutada ka selle peale ei tahtnud. ¨Lôpuks leidsin midagi, mitte midagi erilist, aga vähemalt midagi oli. Levke tôi mulle oma "super-hüper ägeda" koti kaa. Ta sai selle Onlyst kui püksid ostis ja see on niiii nôme kott. Vôtsin oma koera ka kaasa, mille Sille ja Kirsti mulle kinkisid enne kui siia tulin. Sôime klimbisuppi, ma polnud 2 kuud suppi söönud. Kotletid olid kaa, mm nämmi. Ja kooki ja muffeneid ja asju. Täitsa lahe pidu oli, aga osad olid labased ja tulid juba peole täisolekus, seega rikkusid natuke pidu. Ja kôik mängud olid vôistluse peale, mitte et nalja saaks. See oli nagu nôme. Aga muidu oli vist 30 ringis meid koos.
Eile, pühapäeval käisime ühte mäge vallutamas jälle. See oli siin lähedal ja mäe tipust nägi kogu seda ümbruskonda. Linna ja ookeani ja asju. Väga ilus vaade. Kuigi noh algul kui sinna tippu jôudsime, siis oli mega udu ja vihm, mitte midagi ei näinud. Aga ônneks ilm selgus veits. Ja siis oli vaade super. Te peaksite seda nägema!
Eelmisel nädalal alustasin oma uut tööd ka, käin koristamas ühes majas. Teenin nats lisaraha, sest siin kulub seda päris palju. Eriti kui välja ka minna tahan. Bussipiletid on juba nii kallid, et minesta vôi ära.
Aa, ma pole vist sellest rääkinudki, kuidas siin muidu lood on. Nagu midagi teistmoodi kui Eestis. Näiteks poes on saialôikamismasin. Ostad saia, paned sinna sisse ja siis tuleb viilutatud sai välja. Päris tuus! Ja kui ostukäru tahad, siis pead panema käru sisse 10 vôi 20 krooni, münti nagu. Siis saad käru kasutada ja kui oled lôpetanud, siis saad oma raha tagasi. Aga siin enamusel on selline mündi kujuline asi, mida saad raha asemel kasutada. Noh mitte vôltsitud vaid see vôib ka olla. Paned vôtmete külge ja hea poodi minna. Mul on ka see, kodust leidsin.
Aa ja môndades poodides on sellised ostukorvid, et nagu meil on korv näiteks. Aga sellel on rattad all ja pikk sang kaa, saad enda järgi seda vedada, mitte ei pea käe otsas tassima. Ja kui poes tahad maksta sularahas, siis tagasi saad münte näiteks sellisest masinast, mis on kassa juures. See on sularaha masin. Mitte et müüja sulle raha tagasi annab. Ta annab ainult paberraha. Kôige väiksem paberraha on 50 kroonine, ja kôige suurem münt on 20 kroonine. Seega majandus on müntides. Ja jube tüütu on neid kaasas tassida, eriti kui sul on neid mingi 100 krooni eest. Aga noh enamus maksavad siin kaardiga. Ja kaardimasin on ka teistsugune. Tômbad oma kaardi ise läbi masinast ja siis paned oma koodi. Et kaart nagu müüa kätte ei lähegi. Poes vist polegi muud imelikku. Vôi noh teistsugust.
Aa see ajab jubedalt närvi, kuidas nad ei taha autol käiku vahetada, auto karjub juba all, aga ikka mingi 3 käik. Täiesti jube. Mingi lôpuks hädapärst vist kasutavad ainult kôrgemaid käike. Jube häiriv.
JA mul on juba mingi nädal aega tohutu nohu olnud. Hääl on ka juba imelik ja kurk on kähe. Täiesti nôme! Sügiserôômud vist. ûmberringi on siin paljud tatised.
Mu saksa sôbranna Levke rääkis oma pere kohta naljakat asja. ûks päev tal pere-ema ütles, et kas sa saad järgmisel nädalal poiste järgi vaadata, et me lähme NEW YORKI(!!!) ja nad ei tahtnud(!!!!) kaasa tulla. Kujutate ette vôi??? Lihtsalt môtlesid, et nad lähevad NEW YORKI. Tibil vajus karp lahti ja mul ka kui ma seda kuulsin. Poisid lihtsalt ei tahtnud kaasa minna. Täiesti haige ju.
Aga jah, üllatusi siin jätkub.
Ega muud vist polegi praegu. ûritan varsti jälle kirjutada!
Ha det bra! :)
Anni.
teisipäev, 2. oktoober 2007
53.päev
Panen siia môned pildid, mis nädalvahetusel sai tehtud.
Laupäeval nägin eemalt imeilusat Stavangerit, öises valguses. Ja eemalt paistsid ka saared, mille peal olid samuti palju tulesid. Igatahes vôrrtault ilus. Aga pildid ei tulnud nii ilusad välja.
Käisime kurikuulsa kolme môôga juures kaa. See on Stavangeri sümbol. Ja väga oluline koht Norra ajaloos, sest just seal oli nende sôda, kus nad said vabaks. Vôi noh mingi selline värk:D
Ja Pühapäeval sai ratastega sôitmas käidud ja môned pildid ka siis tehtud. Ja lôunasöök oli vanaema juures. Seega môned pildid ka sealt! :)
Muud polegi uudist vist. Ilmad on suht ilusad paar päeva olnud, päike ja puha.
Täna ma nägin mingit imelikku helikopterit lendamas, järgi oli silt mingi kirjaga, aga et midagi toimub kell 17, aga ma ei saanud aru, mis asi:D Igatahes lahe oli seda helikopterit vaadata! :)
Tellimine:
Postitused (Atom)
