hellôu, hellôu!

Palju aega möödas kui siia midagi kirjutasin. Pole viitsimist olnud. Laiskus ajab labidaga taga.
Eile oli siis laupäev. Laupäeval peab ju midagi tegema. Ja nii me siis otsustasime Levkega minna Martini juurde. Tal on uus korter kesklinnas ja super vaade on ja väga väga hea koha peal.
Vôtsin kaks siidrit ka oma vana tallinna jälle kaasa. See vana tallinn ei tahtnud kuidagi otsa saada, kui me seda Levkega ainult kahekesi jôime, seekord siis vôtsime ja andsime Martinile ka mekkida. Algul passisime seal niisama, jutt hakkas kohe jooksma ja joogid läksid jookide järel. Vana tallinn oli viiman, aga pani kôige suurema pôntsu. Naersime ja rääkisime ja lôôpisime ja väga väga lahe oli. Nad mônitasid eesti keele ô-tähte, sest nende arust on see nii naljakas, ei saksas ega sotis pole sellist tähte ju. ôigemini kusagil maailmas pole. Levke ütles, et see kôlab nagu öakk vôi noh ÔÔ, nagu midagi rôvedat. ;D Ja üldsegi nad mônistasid mind mu keele pärast, et eesti keel on nii raske jne. Ja aurtasime erinevate kultuuride ja keelte iseärasusi. Ja muidugi tuli kône alla ka minu kiiresti rääkimine. Ma teadsin, et eesti keeles ma räägin kiiresti ja vahel eestlased ütlevad, et kuule pea hoogu. Aga et ma inglise keeles ka juba suudan kiiresti rääkida?! see oli üllatus. Nad mônitasid, et ma räägin nii kiiresti, et midagi aru ei saa. Aga vôin teile öelda, sotlase inglise keelest on küll raske aru saada. Ma pidin talle ka vahepeal meelde tuletama, et ta veidi aeglasemalt vôtaks. Esimene lause oli aeglane ja edasi läks samamoodi. Vahepeal ma lihtsalt ütlesin jaa jaa vôi nii:P
Ja muidugi nägime me ka soti kilti. Sest igal sotlasel on kaasas kilt. Päris kift! Aga noh selga ta seda muidugi ei pannud. Ja siis ma häkkisin natuke Martini arvutis, nad kumbki ei osanud seal midagi teha ja siis ma natuke oskasin. Aga päris lôpppunkti ma ka ei osanud asja ajada. Järgmine kord kaine peaga peame edasi vaatama. ;P
Kell pool 2 öösel môtlesime, et lähme klubisse. Kôndisime jala eiteakuhupoole. Me ei teadnud, kus see klubi on. Ja siis vôtsime takso, ja tuli välja, et se klubi oli meist umbes 50 meetri kaugusel. Ja nii naljakas oli, me vôtsime selle jaoks takso. Ja maksime mingi üle saja raha. Lollid. Ja muidugi oli klubi 20+, aga mina, noor nagu ma olen. Nad ei tahtnud mind algul sisse lasta, aga lôpuks lihtsalt ütles, et mine sisse. Vähe ônnelik ei olnud ju. Ja sakslane ja sotlane tegid ôlled... tubli eestlasena ma ôlut ei joo. Muusika oli selline väga rokilik. Kôik rokkarid olid seal. Nii naljakas, me olime natuke nagu vales kohas. Aga vahet pole. Ja siis Levke ja Martin üritasid mulle mingit mängu seletada, mida kôik pidid teadma ja millest mina kuulnud polnud. Muidugi sain mônituse osaliseks jälle. Aga mingi jube imelik mäng, nii et ma ei saanud üldsegi selle pointile pihta. âkki teine kord seletavad kaine peaga kaa seda mulle! :D Ja öösel pidi ju kella keerama tagasi. Ja me ei teadnud, kuidas on lood bussidega, et kas nad sôidavad vana aja järgi vôi uue. Ja siis me pidime mingi peale 3 bussi vôtma, et koju sôita. Igaüks oma suunas. Kella 4 paiku olin juba oma voodis. ôhtu oli väga super.
Tâna magasin kaua. Vôi noh uue kella järgi ärkasin tegelikult pool 11, vara ju...
Ja siis me läksime Astridi ôele külla ja pärast läksime ta venna uut maja vaatama. Ja ühseônaga tegus päev. Aga mis kôige parem, et mul ei ole üldsegi pohmakat. Mitte üldse. Teised vaevlevad kodus! ;D heheee.
Homme pean minema tuberkuloosiproovi tegema. Ja kopsuröntgeni. Nii nôme! Ma ei taha minna, ja see on veel hommikul kell 8.10 kaa. Nii vara ju;O

Astridi ôde täna rääkis, et kui ta käis kevadel eestis, siis talle jäi eestlastest mulje, kui väga külmadest ja mittenaeratavatest inimestest. Et nt kui siin tänava peal kônnid ja lihtsalt naeratad, siis inimesed naeratavad vastu ja kôik on nii sôbralikud. Aga ta ütles, et eestis tal tänaval küll keegi vastu ei naeratanud. Aga ta ütles, et imelik, sest mina küll kogu aeg naeratan ja naeran. Ja ma ei osanudki talle pôhjust anda, miks eesti inimesed on sellised mossis ja turris kogu aeg. Ja poodides üldsegi inglise keelt ei räägitud eriti ja abi ta ei saanudki. Siin kôik inimesed räägivad inglise keelt, väga üllatav. Tegelikult ju eestis ôpitakse ka inglise keelt palju, aga ei räägita ikka nii palju. Kurb oli kuulda sellist asja. Huvitav kas eesti inimesed ongi külmad ja kinnised?
Aga ta ütles, et tallinna vana linn oli väga väga ilus. Aga silma riivas see, et ehitatakse uusi maju, aga samas on paljud vanad majad korda tegemata. Siin näiteks suuri pilvelôhkujaid polegi, ka korterelamuid pôhimôtteliselt pole. Ainult eramajad. Ja enamus on vanadest majadest tehtud. See poliitika värk on siin ikka teistmoodi. Ja rôhku pannakse teistele asjadele. Kui Tallinnas tahetakse näidata suuri ja ilusaid uusi hooneid, siis siin rôhutatakse ilusat, aga mis on saadud vanast...
Arutasime norra erinevaid dialekte kaa. Nii naljakas on, kuidas nad räägivad nii erinevalt. Aga siiski saavad kôik üksteisest aru. ûhe piirkonna omad pôristavad r-i, teised ütlevad nagu eestlased jne. Ja üldsegi kuidas nad sônalôppe ütlevad ja osasi häälikuid hääldavad, täiesti erinev! Isegi kirjutavad erinevalt môndasi asju. Sest Norras on kaks kirjakeelt, ny norsk ja bokmål. Osades piirkondades on ôpitu ühte, teistes teist. Veider veidi. Ja neid inimesi kuulates, saab kohe aru, et pole siit, Stavangerist! :)

Oma hoolealusest nii palju, et ta on minuga täiesti ära harjunud. Küsib kogu aeg minu järele, kui mind silmapiiril pole. Ja tahab minuga kogu aeg mängida ja on rahul. Ei küsi ema järele jne. Kui ma teda lasteaeda viin, siis saan isegi kalli. Ja enne magamaminekut kaa. :) Väga armas!

Aga okei, polegi vist praegu rohkem midagi öelda.

Ha det bra!