neljapäev, 16. august 2007

7. pæev.


Tervitused siitkandist!
Møtlesin, et hakkan ka blogi kirjutama, siis saate siit lugeda, mis pønevat vøi igavat ma korda saadan.
Køigepealt ræægin sellest, kuidas ma yldse siia tulin. Hommikul kell 3.45 ærkasin yles ja pool 5 hakkasime Tallinna poole søitma, sest kell 6 pidime olema lennujaamas. Kui lennujaama jøudsime, siis pidime mingi mega kaua ootama piletijærjekorras, et yldse oma piletit saada. Siis tegin check in-i æra ja tuli vælja, et mu kohver kallus 25 kilo. Lubatud oli 20, kuigi kodus kaalus mul kyll mingi 21 ainult. Seega pidin maksma 4 lisakilo eest, ønneks mitte 5 kilo eest. Sain veits alet. Aga ma maksin selle eest mingi 300 eeku. Suht ræme.
Ma polnud ju kunagi enne lennukiga lennanud, seega oli see minu jaoks uus ja huvitav. Ønneks olid mul naabriteks kaks vanemat meesterahvast, kellega oli huvitav vestelda. Yleval pilvedes oli selline pæike, et lihtsalt uni tuli silma. Eriti kui pole veel mitu pæeva korralikult maganud kaa. Oslosse jøudsin mingi kell 8 Norra aja jærgi, seega pidin ootama kella 11.20 kuni mul uus lennuk oleks edasi læinud Stavangerisse. Tegin kohe check-ini æra, seega sain oma suurest ja raskest kohvrist lahti. Nii ma siis passisin ja kuulasin muusikat 3 tundi. Kui kell sai umbes 11, siis hakkasime end lennuki peale sættima, olime juba lennukis, kui meid sealt uuesti vælja saadeti, sest lennukil oli midagi viga. Seega pidime ootama kella 13.05-ni kuni meie lend pidi væljuma. Aga me saime alles uue lennuki peale mingi 13.30. Ja løpuks jøudsin Stavangeri umbes kell 14.20. Astrid ja Johann ootasid mind lennujaamas. Siis tulime koju ja hakkasime søøma. Siis ma magasin mingi 2 tundi, sest jube væsimus oli peal. Øhtul kæisime poest syya ka ostmas. Esimesed muljed siinsest elust oli væga head.
Johann-Martin on væga armas, aga vahel teeb pættust ka, nagu ikka selles vanuses lapsed. Ainult talle ei meeldi yldsegi syya, ma ei tea kuidas ma ta søøma kunagi saan.
Siiani pole temaga tervet pæeva kodus olnud, sest ta on enamus ajast lasteaias. Reedel aga pean temaga terve pæev kodus olema, sest lasteaed on kinni. Eks siis paistab, kuidas hakkama saame. Kyll saame:)
Ma juba isegi saan aru fraasdiest, mis ta tahab mulle øelda. Vahel ta næitab ka, siis on lihtsam. Ainult, et tema ei saa minust aru. Sest ma ei oska end tema jaoks arusaadavaks teha. Vahel vastan talle lihtsalt eesti keeles, siis kumbki ei saa aru. Andreas(vanem poiss) hakkab jærgmisest nædalast uuesti koolis kæima, praegu oleme kahekesi pæevati kodus olnud. Siis hakkan rohkem yksinda kodus olema.
Muidu pean koristama siin ja nøusid æra panema, masinasse ja vælja vøtma sealt ja siis pesu pesema ja kuivatama ja triikima. Tæna pesin ise esimest korda, aga ma veel ei tea kuidas see kuivatusmasin tøøtab. Kui Astrid koju tuleb øhtul, eks siis kysin talt. Sest ei julge proovida ka ise, ækki keeran midagi tuksi.
Tæna kæisin ise poes, esimest korda yksinda. Eelmine korda jætsin tee meelde ja nyyd læksin rattaga. Minna oli pæris hea, sest rattaga allamæge on hea søita, aga kui tagasi tulin ja suur toidukott ka oli, siis oli paha. Pool teed kæisin jala, sest ma ei jaksanud rattaga mæest yles ronida. Astridi ratas on ka vana ja vilets. Jærgmine kord orgunnin omale vanaema ratta. Nyyd tean kus ma saan oma kirju ka posti panna ja kaarte osta, et Eestisse synnipæevakaarte saata. :)
Yks pæev kæisime linnas ka- Stavangeris. Mina elan mingi 6 km umbes linnast, aga ma veel ei tea, kuidas sinna ise saada, keegi peab minuga bussiga linna tulema ja siis saan teada. Saaks yksi shoppama minna:) Kuigi siin eriti ei raatsi raha kyll raisata. Køik on jube kallis, spagetipakk maksab eesti rahas 60 krooni. Suht masendav ju. Tæna kæisin poes ostsin kartuleid, porgandit, hakkliha natuke pihve ja spagette ja mul læks kokku eesti rahas yle 400. Kuigi siin vist on lihtsalt targem mitte ymberarvutada eesti rahasse, sest siis vøin masendusse langeda. Kui riietel on aled, siis pidi suht odavalt saama. Eks paistab kui linna læhen.
Sain eile omale kohaliku telefoninumbri kaa, nyyd saan siin helistada. Kuigi praegu polegi kellegile helistada, sest søpru mul ju veel ei ole. Loodan, et saan varsti kellegagi tuttavaks ka, muidu hakkab igav nædalavahetustel. Tahaks ikka kuhugi vælja ka minna.
Varsti hakkan Kodus ja Vøørsit vaatama, see on siin mingi mega ees Eesti omast. Vahest ma ei saa arugi enam midagi.
Ilmad on siin suht jamad, vahel væga harva paistab pæike, aga hoopis kylmem on kui Eestis praegu. Minu tuba ka suht jahe, kæin villastesokkidega ringi. Peaksin omale sussid muretsema varsti. Eile oli mega torm øues, vihma kallas ja mega tuul oli ka.
Pæevad læhevad hæsti ruttu, sest kui hommikul end yles vean ja paari asja teen, siis juba on øhtu ja peab jælle magama minema. Kuigi hommikuti on jube raske æragata, ei teagi miks. Pyhapæeval ma kavatsen end vælja magada, siis ma vist ærkan kyll alles løunal. Tæna panin male kella 9-ks kella æratama, aga ei suutnud æragata, ærkasin hoopis kuidagiviisi kell 10. Aga nendel pæevadel, kui mul eriti midagi teha pole, siis vøib ju kauem magada. Ahjaa loodus on siin ka selline pæris ilus. Suht mægine væi nii. Merd on ka vist minu toa aknast næha, kuigi ma pole pæris kindel, et see meri on. Maja taga on meil suur viljapøld nagu kodus ja maja ees suur kartulipøld, vist naabrite oma.

Hakkan nyyd siia kirjutama, kui midagi pønevat juhtub vøi midagi pønevat næen.

Tsauki praegu! :)

1 kommentaar:

Kait Kleemann ütles ...

Kirjuta jah ikka..siis hea lugeda ja su tegemistel silma peal hoida ;)